8. nädal

IT-sfääri jaoks pole haruldane, et tehnilise hariduseta inimesed töötavad samal tasemel haridusega spetsialistidega. Mis aga eristab IT-spetsialisti "käsitöölisest"? Ning kas on kasu haridusest?

 

Kui inimene omandas kõrgharidust, siis on palju tõenäolisem, et temal on hea süsteemne mõtlemine, õppimisvõime ja teadmised teoreetilistest alustest (nagu matemaatika, majandus jm), mis on päris oluline mõnedes töösfäärides. Õppimine laiendab silmaringi. 

Samuti, haridus näitab, et inimesel on koormustaluvus, et on olemas oskused pikaajaliste eesmärkide seadmiseks ja saavutamiseks, oskused põhjalikumalt läheneda mitmesuguste probleemide lahendamiseks.


Kuid, ausalt öeldes, on kõik inimesed erinevad ja mõnel "käsitöölisel" võivad olla paremad oskused ja rohkem kogemust kui ülikooli lõpetanutel. On siiski võimatu vaielda sellega, et haridus annab prioriteedi ja arendab kasulikke oskusi, mis tulevad kasuks edaspidises karjääris ja aitavad saada tõeliseks IT-proffiks.


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

6. nädal

Käesolevas veebiartiklis proovin hinnata Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu "The Case for Copyright Reform" teises peatükis pakutavaid lahendusi autoriõigustega seotud probleemidele. Moral rights unchanged. See on iseenesest mõistetav, pole siin mõtet midagi väga arutleda. Igal autoril on õigus ennast enda oma teose autoriks nimetada ning seda õigust ei tohi ära võtta. Free non-commersial sharing. Tänapäeval on liiga karmid autoriõigusega seotud reeglid. Näiteks, kui youtube videos on mingi laul taustal, ning see ei ole copyright free, video kas blokeeritakse või see video osa kustutatakse. Miks? Nii mõtetu. Olen raamatu autoritega nõus, et kui copyrighted töö kasutamise/jagamise motiiv pole kasumi saamiseks, ei peaks see piiratud olema. Tasuks neid reegleid kindlasti pehmendada. 20 years of commersial monopoly. Olen sellega täiesti nõus. Tundub, et eluiga + 70 aastat on liiga pikk periood. Autorit see ükskõik juba ei puuduta, ning kui seda aega 20 aastani lühen
Read more

7. nädal

Copyright kehtib autorite kaitsmiseks nende teoste loata kopeerimise ja müümise eest. Seevastu copyleft võimaldab toodet (tavaliselt mingit tarkvara) tasuta muuta ja levitada tingimusel, et selle koopiatele ja muudetud versioonidele ei panda muud litsentsi. Põhimõtteliselt, eristatkse kolme tüüpi litsentse: GPL, AGPL ja LGPL. AGPL on kõige tugevam litsents, mis nõuab lähtekoodi avalikkust antud litsentsiga kaitstud tarkvara kasutajale. Muudetud versioonide levitamine on lubatud, aga siis peab muudatuse sisu ja kuupäev tähistatud olema. GPL on ka üsna tugev copylefti litsents. See nõuab kogu muudetud koodi viimist sama litsentsi alla, millega oli algne tarkvara kaitstud. LGPL litsents on GPL-iga väga sarnane, vaid on see nõrgemate copylefti nõuetega. Üldiselt, saab LGPL tarkvara komponente oma tarkvaras kasutada, ning enda poolt loodud komponentide lähtekoodi avaldamine pole nõutud. Kokkuvõtteks rõhutaksin, et litsentsi tüübi valik on väga oluline. Seepärast peaks eelnevalt määrama tark
Read more

9. nädal

Käesolevas ajaveebiartiklis kirjutan kahest tuntud IT-juhist. Elon Musk (juht ja arengumootor) - Ameerika Ühendriikide ärimagnaat, investor, insener ja leiutaja, Tesla ja SpaceX'i asutaja ja tegevjuht. Füüsika- ja majandushariduse saanud Musk alustas oma karjääri kõrgtehnoloogilise ettevõtjana. Elon on pühendunud töötamisele valdkondades, mida ta peab meie tuleviku jaoks kriitiliseks, eelkõige Internet, taastuvenergiale üleminek ja kosmose (ning eriti Marsi) koloniseerimine.  Tema kuulsaimad vaimusünnitused on e-maksesüsteem PayPal (X.com algselt), Maa satelliidisüsteem Starlink, neurotehnoloogia ettevõte Neuralink, elektrisõidukite ja nende komponentide tootmisega tegelev ettevõte Tesla, kosmosetehnoloogiaid tootev ettevõte SpaceX ja mõned teised. Tim Cook (juht, teavitaja). Peale Steve Jobs'i surma oli igaüks muretsenud Apple tuleviku pärast. Kuid 10 aastat hiljem on Apple kasum enam kui kahekordistunud. Sellist edu saavutati just Cook'i juhtimisel. Alates ettevõtte juhti
Read more