6. nädal

Käesolevas veebiartiklis proovin hinnata Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu "The Case for Copyright Reform" teises peatükis pakutavaid lahendusi autoriõigustega seotud probleemidele.

Moral rights unchanged. See on iseenesest mõistetav, pole siin mõtet midagi väga arutleda. Igal autoril on õigus ennast enda oma teose autoriks nimetada ning seda õigust ei tohi ära võtta.

Free non-commersial sharing. Tänapäeval on liiga karmid autoriõigusega seotud reeglid. Näiteks, kui youtube videos on mingi laul taustal, ning see ei ole copyright free, video kas blokeeritakse või see video osa kustutatakse. Miks? Nii mõtetu. Olen raamatu autoritega nõus, et kui copyrighted töö kasutamise/jagamise motiiv pole kasumi saamiseks, ei peaks see piiratud olema. Tasuks neid reegleid kindlasti pehmendada.

20 years of commersial monopoly. Olen sellega täiesti nõus. Tundub, et eluiga + 70 aastat on liiga pikk periood. Autorit see ükskõik juba ei puuduta, ning kui seda aega 20 aastani lühendada, võib olla on väiksem tõenäosus, et tema teos sureb välja.

Registration after 5 years. Selline lahendus ilmselt kaotaks probleemi ja oleks mõistlik. Kuid mina isegi pakuksin ühe-kahe aasta viie asemel. Selle aja jooksul peaks autor enda jaoks kindlasti selgeks tegema, kas ta soovib oma töö eest kaubandusliku kasu saada või mitte.  

 

Free sampling. "Everything new is well-forgotten old." Loomulikult otse plagiaat ei ole vastuvõetav, ent kui tegemist on uue teosega vaid litsalt juba mingi olemasoleva osadega, või näiteks paroodiaga, siis ei peaks nii karme piire olema. See on looming. Tegelikult võiks see mõnel määral esialgse teose jaoks reklaam olla. Niisiis on mõlematele kasu. Kuid saan aru, et nende piiride seadistamine on raske.

A ban on DRM. On täiesti mõistlik, et DRM tehnoloogiatest on kuidagi vaja ümber minna või üldse neid keelata. Kui ostsin teose välja, siis peab see mulle kuuluma ja võin sellega mis tahes teha.

Üldiselt, päris huvitavad ettepanekud ja mõted, mis oleks absoluutselt arukas ellu viia.