7. nädal

Copyright kehtib autorite kaitsmiseks nende teoste loata kopeerimise ja müümise eest. Seevastu copyleft võimaldab toodet (tavaliselt mingit tarkvara) tasuta muuta ja levitada tingimusel, et selle koopiatele ja muudetud versioonidele ei panda muud litsentsi. Põhimõtteliselt, eristatkse kolme tüüpi litsentse: GPL, AGPL ja LGPL.

AGPL on kõige tugevam litsents, mis nõuab lähtekoodi avalikkust antud litsentsiga kaitstud tarkvara kasutajale. Muudetud versioonide levitamine on lubatud, aga siis peab muudatuse sisu ja kuupäev tähistatud olema.

GPL on ka üsna tugev copylefti litsents. See nõuab kogu muudetud koodi viimist sama litsentsi alla, millega oli algne tarkvara kaitstud.

LGPL litsents on GPL-iga väga sarnane, vaid on see nõrgemate copylefti nõuetega. Üldiselt, saab LGPL tarkvara komponente oma tarkvaras kasutada, ning enda poolt loodud komponentide lähtekoodi avaldamine pole nõutud.

Kokkuvõtteks rõhutaksin, et litsentsi tüübi valik on väga oluline. Seepärast peaks eelnevalt määrama tarkvara loomise eesmärki ja levitamise meetodit.

Kasutatud allikad:

https://medium.com/@aayushjoglekar/copyright-vs-copyleft-what-why-how-550b1639470a

https://www.gnu.org/licenses/copyleft.html 

https://www.fsf.org/licensing/