Aleksei Romantšenko

  Eesti infoühiskonna arengukava 2020: kas visioonipunktid said realiseeritud? Inimeste elu on tänu IKT-le muutunud lihtsamaks ja paremaks. Tundub, et täna pole enam neid asju, mida ei saaks teha interneti kaudu kodust lahkumata. Viimase kümnendi jooksul on meie riik tohutu sammu paljude erinevate e-teenuste parandamise ja teostamise suunas teinud. Interneti kaudu maksmine on Smart-ID tulekuga muutunud väga kiireks ja mugavaks. Ühistranspordis piisab kaardi terminali juurde toomist, et piletihind maksta. Peaaegu kõik kauplused aktsepteerivad NFC-makseid. Üha enamate veebipoodide tekkimine võimaldab inimestel internetist tellida mis tahes tooteid. ID-kaardi abil saab teha palju erinevaid toiminguid, näiteks allkirjastada dokumente ja lepinguid digitaalselt, hääletada, esitada maksudeklaratsiooni jne. Digiretseptid on võimalik arstilt distantsilt saada... Üldiselt, pole midagi imestada, et nimetatakse Eesti digiriigiks. Samuti tahaksin märkida, et haridus on muutunud tõesti paindlikumaks

Uue meedia mõju traditsioonilisele. Ülemaailmne võrgustik mängib olulist rolli igasuguse sisu kujundamisel. Koos traditsioonilise massimeediaga kerkivad teabe hankimisel esile võrgutehnoloogiad. Võrgutehnoloogiad ja -ressursid on ühendatud tohutuks niinimetatud "uue meedia" rühmaks, mis hõlmab mitte ainult internetis leiduvaid teabesaite, vaid ka video hostinguid, sotsiaalvõrgustikke, ajaveebe jm. Täna on uus meedia tähelepanu keskpunktis. Ühest küljest eksisteerib arvamus, et mõne aja pärast uus meedia täielikult asendab traditsioonilise meedia, kuna tänapäeval nõudlus tekib ainult internetiressursside vastu. Teisest küljest on nende kahe meediaploki vahel juba aktiivne suhtlus olemas. Traditsioonilised rändavad lisakuulujaskonna saamiseks internetiruumi, dubleerides seal oma põhisisu. Samas on uus meedia televisiooni, raadio ja ajalehtede jaoks ühiskondlikult olulise teabe hea allikas. Traditsioonilise meedia kuju, funktsioonid ja tööpõhimõtted hakkasid uue meedia survel ki

Tänapäeval arenevad tehnoloogiad nii kiiresti, et see, mida me täna veel üsna aktiivselt kasutame, võib paari aasta pärast osaliselt või täielikult ununeda. Kui kaua veel enne me lõpetame mälupulkade kasutamist ja hoiame kõik andmed vaid "pilves"? Kui palju inimesi endiselt kasutavad dial-up internetti, VHS-mängijaid ja -kassette, kodulaua telefone?.. Käesolevas artiklis toon kaks näidet nähtustest Interneti varasemast ajaloost: üht, mis kasutatakse aktiivselt ka tänapäeval, ning teist, mis on tänaseks juba kadunud. 1. Diskett  Diskett leiutati 1971. aastal. Tehnoloogia arengu ja personaalarvutite populaarsuse tõttu on disketid inimeste jaoks muutunud andmete ja programmide vahetamiseks lihtsamaks viisiks. Inimesed polnud enam kindla arvutiga seotud. Nad said võimalust andmeid ühest masinast teise kergelt üle kanda. See muutis inimeste tööd ja muutus kiiresti väikeste süsteemide kõige laialdasemalt kasutatavaks andmekandjaks. Igal aastal üle maailma müüdi üle viie miljardi di

Käesolevas artiklis kirjeldan kolme põnevat IT-lahendust möödunud kümnenditest. 1. Juhtmevabad kõrvaklapid Inimesed tahtsid kvaliteetseid kõrvaklappe ilma juhtmeta, kuna see tegi kõik ebamugavaks, eriti kui kuulata muusikat sportides või koristades. 2016. aastal Apple andis inimestele mida nad tahtsid. Jah, juhtmevabad kõrvaklapid ilmusid juba varem ikkagi, kuid just AirPods tegi selles vallas revolutsiooni. Kaks eraldi kõrvaklappi, nende kuju, juhtimine väljatõmbamise või koputamise teel ning spetsiaalne laadimisümbris. Kõige tähtsam on see, et AirPodide loomine on sundinud teisi ettevõtteid ka traadita kõrvaklappe tegema. Tulevikus oli vaja vaid väiksemaid täiustusi, näiteks laadimise aja, helikvaliteedi, ühenduse stabiilsuse parandamist. 2. Youtube "Me at the zoo"... see on 18-sekundiline video, mis oli filmitud San Diego loomaaias 2005. aastal, ja sellest kõik algas. YouTube on maailma populaarseim video hosting platform. Youtube on hiiglane, selle alternatiivi pole veel