4. nädal

 Eesti infoühiskonna arengukava 2020: kas visioonipunktid said realiseeritud?

Inimeste elu on tänu IKT-le muutunud lihtsamaks ja paremaks. Tundub, et täna pole enam neid asju, mida ei saaks teha interneti kaudu kodust lahkumata. Viimase kümnendi jooksul on meie riik tohutu sammu paljude erinevate e-teenuste parandamise ja teostamise suunas teinud.

Interneti kaudu maksmine on Smart-ID tulekuga muutunud väga kiireks ja mugavaks. Ühistranspordis piisab kaardi terminali juurde toomist, et piletihind maksta. Peaaegu kõik kauplused aktsepteerivad NFC-makseid. Üha enamate veebipoodide tekkimine võimaldab inimestel internetist tellida mis tahes tooteid. ID-kaardi abil saab teha palju erinevaid toiminguid, näiteks allkirjastada dokumente ja lepinguid digitaalselt, hääletada, esitada maksudeklaratsiooni jne. Digiretseptid on võimalik arstilt distantsilt saada... Üldiselt, pole midagi imestada, et nimetatakse Eesti digiriigiks.

Samuti tahaksin märkida, et haridus on muutunud tõesti paindlikumaks. Seda näitas eriti olukord koroonaviirusega, kui selgus, et tegelikult pole suurt vajadust kohapeal õppimise järele, suuremat osa on täiesti võimalik kaugelt teha ja sooritada.

On ikkagi paar asja, mida minu meelest täiel määaral ei realiseeritud. Esiteks, mis puudutab eesti keele arengut digitaalses maailmas. Mul on alati olnud raske leida internetist eestikeelset infot. Mitte sellepärast, et eesti keel pole minu emakeel, vaid sellepärast, et seda on lihtsalt vähe. Tundub, et sellega pole olukord paranenud.

Teiseks, see, et IKT-oskusi mittenõudvad töökohad on kadumas ja tööhõive kasvab. Olukord tööturul on ikka muutunud IKT-ametite populaarsuse kasvuga, kuid Eestis on endiselt suur probleem tööpuudusega.